Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

• Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
• Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
• Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
• Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kuni 14. märtsini saab registreeruda konverentsile “Teaduselt tervisele: Mikrobioota ja funktsionaalne toit”, mis toimub 27. märtsil 2018, V Konverentsikeskuses (saal Sweden, Tartu, Riia 2).

Konverents on registreerunud tervishoiutöötajatele tasuta. 

REGISTREERUMINE kuni 14. märtsini.

KAVA
11.30 – 12.00 Registreerimine, tervituskohv
12.00 – 12.10 Avasõnad, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura
12.10 – 12.50 “Trends in Functional Foods”, TÜ audoktor, professor Seppo Salminen, Turu Ülikool
12.50 – 13.10 “Milleks meile mikroobid?”, professor Reet Mändar, dr  Epp Sepp, Tartu Ülikool
13.10 – 13.40 “Mikroobist probiootikumini. Praktiline näide”, Epp Songisepp, Bio CC OÜ
13.40 – 14.10 “Näidustused probiootikumide kasutamiseks”, TÜ emeriitprofessor Marika Mikelsaar
14.10 – 15.00 Lõuna
15.00 – 15.30 “Eesti rahva toidueelistused“, Eha Nurk, Tervise Arengu Instituut
15.30 – 16.00 “Toit ja elukaar”, TÜ emeriitdotsent Mai Maser
16.00 – 16.30 “Allergilise lapse hooldus ja toit”, dr Kaja Julge, TÜ Lastekliinik
16.30 - 16.50 “Mikrobioomi roll tervise hindamisel tulevikus”, Elin Org, Tartu Ülikool
16.50 – 17.00 Lõppsõnad

Soovijatel võimalus kasutada Vspa’d grupisoodustusega 10% hinnast, vajalik eelregistreerimine. Grupisoodustus laieneb, kui on vähemalt 20 soovijat.

Konverentsi korraldamist toetab AS Tere.

Registreerumisinfo:
TÜ kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus: taiendus [ät] med.ut.ee, tel 731 8109

Kuni 12. märtsini saavad Tartu ülikooli astumisest huvitatud panna end kirja akadeemilise testi tegemisele. See annab võimaluse tagada endale ülikoolikoht juba kevadel, sest test tehakse 24. märtsil ja tulemused selguvad hiljemalt kuu lõpuks.

Akadeemilist testi saab teha suuremates linnades üle Eesti. Selle sooritamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

„Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi 966 inimest ja 190 neist said suvele vastu minna teadmisega, et Tartu ülikool ootab neid õppima. Need, kelle tulemus jäi alla 65 punkti, kandideerisid ülikoolikohale riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel suvel. See põhimõte kehtib ka tänavu,“ rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Meie käest uuritakse tihti, kuidas akadeemiliseks testiks valmistuda. Eraldi õppida selleks ei saa, kuid me soovitame lahendada proovitesti, mis on kuni 23. märtsini kättesaadav ülikooli kodulehel. See annab võimaluse tutvuda tüüpülesannetega ja nii peaks kulgema 24. märtsil testi tegemine sujuvamalt.“

Akadeemilise testi saab teha ühe korra aastas. See võimalus on neil, kellel on õigus astuda Tartu ülikooli sel aastal, st abiturientidel ja varem keskhariduse omandanud inimestel. Nooremaid gümnasiste ootab ülikool testi tegema gümnaasiumi lõpuaastal, seni saavad nad kätt harjutada proovitestil.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testiga ei kontrollita mitte gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile üliõpilaskandidaadi valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning leida loogilisi seoseid. Testi saab teha eesti või vene keeles ja selleks on aega kolm tundi. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil ja need kehtivad Tartu ülikooli kandideerimisel 2018. aastal.

Erandina on neil, kes kandideerivad tänavu Tartu ülikooli psühholoogia või hambaarstiteaduse õppekavadele, võimalik akadeemilist testi teha ka 4. juulil. Nendel õppekavadel on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam.

Akadeemilisele testile registreerumine, viide proovitestile ja lisainfo on kättesaadavad Tartu ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Täna, 1. märtsil toimunud meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu erakorralisel koosolekul otsustati esitada Tartu ülikooli rektori kandidaadiks professor Toomas Asser.

Kõik koosolekul osalenud meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu liikmed hääletasid professor Toomas Asseri rektori kandidaadiks esitamise poolt.

Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliiniku juhataja, neurokirurgia professori Toomas Asseri sõnul soovib ta tagada stabiilise ja valdkondlikult tasakaalustatud ülikooli arengu: „Tartu ülikooli haridus- ja teadustegevusel on tähtis roll Eesti ühiskonna senises arengus. Usun, et selle jätkumiseks ei ole vaja teha järske muudatusi viimastel aastatel algatatud tegevustes.”

„Olen varem olnud arstiteaduskonna dekaan ning praegu Tartu ülikooli nõukogu liige ja närvikliiniku juhataja. Usun, et saan senist pikaajalist juhtimiskogemust ülikooli arendades rakendada,” rääkis Asser.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi sõnul suudab Toomas Asser olla Tartu ülikoolile väärikas liider. „Toomas Asseri pädevus teadus-, haridus- ja tervishoiupoliitikas ning võime ühiskonnas nendes valdkondades arenguid juhtida on märkimisväärne. Samuti tunneb ta hästi Tartu ülikooli ja teadvustab ülikooli kui terviku arenguvajadusi,” ütles Lember.

Toomas Asser on sündinud 14.07.1954 Jõhvis. Ta lõpetas 1979. aastal arstiteaduskonna kiitusega ja kaitses meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi 1986. aastal Moskvas N. Burdenko neurokirurgia instituudis. 1995. aastal valiti Toomas Asser Tartu ülikooli professoriks. Tema peamised uurimisvaldkonnad on vaskulaarne neurokirurgia, neuro-onkoloogia ning Parkinsoni tõbi. Toomas Asser on avaldanud rohkem kui 150 publikatsiooni, neist 60 artiklit rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades. Tema juhendamisel on valminud 9 doktoritööd. 

Alates 1995. aastast on professor Asser töötanud Tartu ülikooli närvikliiniku juhatajana ja 1996. aastast ka Tartu ülikooli kliinikumis närvikliiniku juhatajana. Aastatel 2000−2009 oli ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Aastal 2011 valiti professor Asser Eesti teaduste akadeemia liikmeks ning on selle arstiteaduse ja tervishoiustrateegia alalise komisjoni liige. Alates 2012. aastast kuulub ta Tartu ülikooli nõukogusse. Toomas Asser on aktiivne ka rahvusvahelisel tasandil, muuhulgas on ta täitnud Euroopa neurokirurgide assotsiatsiooni asepresidendi kohustusi. 2013. aastal autasustas vabariigi president teda Punase Risti esimese klassi teenetemärgiga.

Rektori valib valimiskogu valimiskoosolekul 26. aprillil 2018.

Lisainfo:
Margus Lember
TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaan
5331 8600, 731 8600
margus.lember [ät] ut.ee

Sel nädalal toimund TÜ meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe arutelukoosolekul diskuteeriti doktoriõppe korralduse ja parendamise ning väitekirjade nõuete teemadel.

Kokkusaamine oli ajendatud selle aasta veebruaris Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsustest, mis andis valdkonna kõigile neljale doktoriõppekavale (arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused) positiivse hinnangu järgmiseks seitsmeks aastaks.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaani Külli Kingo sõnul hindasid rahvusvahelised eksperdid valdkonna erialasid kõrgelt: “Raport tõi õppekavade tugevustena välja, et valdkonna mitmete kõrgetasemeliste uurimisgruppide töö on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Samuti hinnati suurepäraseks meie teadustöö tingimusi. Kiideti, et valdkonna õppe- ja teadustöötajad on kõrgelt kvalifitseeritud ning doktorandid on kõrgelt motiveeritud ja oma teadustöö teemadele pühendunud.”

Raporti eesmärk on anda ka soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Näiteks nenditi, et ebapiisavad doktoranditoetused on üks suure väljalangevuse ning õpingute pikenemise põhjus. Et parendusettepanekud võimalikult parimal moel ellu viia toimus valdkonna doktoriõppe arutelukoosolek. Külas käis Uppsala ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan Anders Backlund, kes andis ülevaate Uppsala ülikooli doktoriõppe korraldusest ning jagas kogemust ülikooli doktoriõppe arendamisel.

Koosolekul arutleti vajaduse üle täpsustada väitekirja kaitsmisele lubamise eeltingimusi. Arstiteaduse doktoriõppe programmijuhi Aavo Langi sõnul on olnud juhtumeid, kus doktorandid soovivad kaitsta väitekirja publikatsioonide alusel, olles vaid ühe artikli esimeseks autoriks. “Selline praktika ei taga aga alati rahvusvahelist standardit arstiteadusliku doktorikraadi saamiseks,” selgitas Lang. Arutelu tulemusel otsustati täiendada valdkonna nõukogu kodukorra lisa, mis käsitleb doktoritööde menetlemist. Plaanis on lisada täpsustav punkti väitekirja aluseks olevate publikatsioonide kohta.

Samuti diskuteeriti võimaluste üle doktoritöö valmimise kiirendamiseks. Teema komplekssuse tõttu vajab see kindlasti jätkuvaid arutelusid. Leiti, et valdkonnas puudub hetkel otsene vajadus fikseerida doktorantide piirarvu ühe juhendaja kohta. Anders Backlund tõi välja, et erinevalt Tartu Ülikoolist pikendatakse Uppsala Ülikoolis doktoriõpingute aega vastavalt sellele, kui palju teeb doktorant lisatööd. Uppsala ülikoolis tähendavad doktoriõpingud 48 kuud täiskoormusega tööd, mis kulub uuringutele ja publitseerimisele. Kui aga doktorant teeb lisaks doktoriõpingutele veel tööd, näiteks haiglas või õpetab ise ülikoolis, siis doktoriõppe aeg sellevõrra pikeneb. Selline korraldus on viinud olukorrani, kus enamus doktorante lõpetab ettenähtud aja jooksul.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe- ja arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Rahvusvaheliste ekspertide hindamiskülastus tutvumaks Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nelja doktoriõppe kavaga toimus 21.-23. novembrini 2017. Sellele eelnes põhjaliku eneseanalüüsi esitamine. Järgmine hindamine toimub seitsme aasta pärast.

Lisainfo:
Külli Kingo
TÜ meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan
731 9706
kylli.kingo [ät] ut.ee

Ootame TÜ meditsiiniteduste valdkonna doktorante osalema valdkonna doktorantide teaduspäeval, mis toimub 25.-26. maini 2018 Vehendi motellis.

Sel aastal on peaesineja prof Mart Saarma Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudist. Teaduspäev on suurepäraseks võimaluseks, et harjutada enda teadustöö esitamist ja suhelda teiste valdkonna doktorantidega.

Doktorantidel on võimalus esitada oma teadustööst lühike (3 +1 minutit) või pikem (12 + 3 minutit) suuline ettekanne. Kindlasti võta kaasa ka poster! Parimad suulised ja posterettekanded saavad auhinnatud.

Teaduspäev on kõigile meditsiiniteaduste valdkonna doktorantidele ja nende juhendajatele tasuta. Me palume ainult, et doktorandid saadaksid 200-350 sõnalise inglise keelse abstrakti oma teadustööst. Registreerumine ja abstrakti esitamine toimub siin. Lingil on leitav ka abstrakti näidis.

Lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust: Teaduspaev [ät] gmail.com

Korralduskomitee nimel
Taavi Vanaveski ja Rain Inno

Üritust korraldab Kliinilise meditsiini doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus 23. detsembril ootamatult rektor Volli Kalm.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953. aastal Vändras. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga "Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia". 1988 – 1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas.

Tartu ülikoolis asus Volli Kalm tööle 1986. aastal lektorina. 1998-2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm Tartu ülikooli rektor. Tema teine ametiaeg algas tänavu 1. juulil.

Volli Kalmu on autasustatud 2005. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Apotheka Tartu raekoja apteek korraldas koos Tartu Ülikooli farmaatsia instituudiga ideekonkursi, et luua apteegi interaktiivsele infotahvlile kaasahaarav sisu. Konkursi võitis TÜ farmaatsia instituudi tudeng Kaspar Kaju.

„Meie eesmärk on olnud aastast aastasse ikka sama – tutvustada farmaatsia eriala, seista tõenduspõhise meditsiini eest ja tõsta inimeste terviseteadlikkust,“ ütles Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal.

Ideekonkursi võitis Tartu Ülikooli proviisoriõppe tudeng Kaspar Kaju. „Tema töös paistis silma traditsioonilise apteegiteenuse, farmaatsia ajaloo ja moodsate meditsiiniliste lahenduste ühendamine. Seda saab rakendada apteegi keskkonnas interaktiivsel ekraanil hea infoallikana,“ sõnas Apotheka proviisor Kristiina Sepp. Ta lisas, et infoallikas tehakse apteegi külastajatele kättesaadavaks selle aasta jooksul.

Interaktiivsel tahvlil pakutakse apteegi külastajale, sealhulgas välismaalastele, erinevate tervise valdkondade kohta infot, näiteks antakse nõu, kuidas koostada kodu- ja reisiapteek ning lahendada hooajalised tervisemured. Samuti antakse ülevaade Tartu linna ja farmaatsia ajaloost, proviisoriks õppimise võimalustest ning paljust muust. Ka lastele on mõeldud – neile tutvustatakse ravimtaimi mängu kaudu.

„Kaugemalt saabunud turistidel on raske orienteeruda Eesti kliimaga seotud terviseriskides, näiteks peab apteeker vahel selgitama, et Eestis ei ole sääse hammustus tegelikult eluohtlik. Infotahvlil pakutakse hooajalisi nõuandeid, mida tuleb ka Eesti elanikele aeg-ajalt meelde tuletada,“ täpsustas Sepp.

Ülikool ja apteek hakkasid tegema koostööd 2017/2018. õppeaasta alguses, et paremini siduda akadeemilist ja praktilist farmaatsiat, tõsta apteegiteenuse kvaliteeti ning kiiremini rakendada teadusmaailma saavutusi praktikas. Raekoja apteegis on tänapäevased interaktiivsed töövahendid, eraviisilise nõustamise kabinet ning 16 õppekohaga seminariruum.

Auhind antakse kätte laupäeval, 14. aprillil kell 17.30 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Lisainfo: Ain Raal, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, 5027574, ain.raal [ät] ut.ee

Kutsume osalema rahvusvahelisel biomajanduse, biotehnoloogia ja biomeditsiini hackathonil, mis toimub 27.- 28. aprillini Tartus.

• Tule ja mõtle koostöös teistega välja uusi innovatiivseid lahendusi, tooteid ja teenuseid.
• Testi ja arenda oma ideid edasi rahvusvaheliste mentorite abiga.
• Pane ennast ja oma ideed proovile pitchides rahvusvahelise žürii ees.

Parimatele tiimidele auhinnad!

Osalema ootame tudengeid, teadlasi, varajasi start-up’e biomajanduse, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonnas Eestist, Läänemere riikidest ja üle kogu Euroopa. Samuti turundajaid, projektijuhte, disainereid jm kellel soov uusi lahendusi, tooteid ja teenused arendada.

Teemad, kuhu oma ideid arendama ootame on:

• biomajanduse osa ringmajanduses (looduslikest materjalidest tarbekaubad, tekstiilid, puidutooted, energia, jäätmete taaskasutus, ...);
• tuleviku toit;  
• biopangad, Big Data, Asjade Internet biomajanduses ja meditsiinis;
• aktiivne vananemine, tervena elatud aastad ja tervishoiu edendamine;
• vaba teema.

Bioinnovation Days hackathon toimub 27.- 28. aprillil 2018, SPARK-is, Narva mnt 3, Tartu.

Osalemine on tasuta, palume kindlasti registreeruda enne 23. aprilli 2018. 

Rohkem informatsiooni ja registreerimine kodulehel www.bioinnovationdays.ee.

Olete oodatud Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverentsile “Praktiline innovatsioon tervishoius” 16. mail Tartus, Dorpati konverentsikeskuses.

Konverentsi kava leiab kliinikumi kodulehelt.

Konverents on tasuta, kuid palume oma tulekust 12. maiks teada anda registreerismisvormi kaudu.

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Ootame kõiki huvilisi Toronto Ülikooli professori Anne Aguri avalikule loengule „Peripheral sensory nerve blocks and radiofrequency ablation: An alternative pain management strategy” reedel, 27. aprillil kell 13.00 Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8).

Professor Anne Agur omandas doktorikraadi anatoomias Toronto Ülikoolist ja hetkel töötab samas anatoomia, histoloogia, neuroanatoomia ja embrüoloogia õppejõuna. Ta on tuntud anatoomiaõpiku “Grant’s Atlas of Anatomy” toimetaja ja koos emeriitporfessor Keith L. Moore'ga õpiku “Essential Clinical Anatomy” kaasautor. Tema teadustöö keskendub skeletilihaste ehituse ja funktsioonide uurimisele, kliinilisele neuroanatoomiale ja anatoomia-alasele haridusele.

Loengu kokkuvõte: 

Image guided peripheral nerve blocks and radiofrequency ablation of sensory innervation to joints provide an alternative to opoids in the treatment of post-operative and chronic pain. Optimization of these techniques requires precise localization the sensory nerves innervating the joint capsule relative to landmarks visible with image guidance systems. Previous anatomical studies are scarce and lack the detail necessary for image guided injection/ablation. This talk will focus on the innervation patterns of the sacroiliac and knee joints. The progression from anatomical bench studies of sensory innervation to implementation and assessment of the effectiveness of the proposed techniques in clinical trials will be described.

Professor Anne Agur on Elle Põldoja doktoritöö oponent. Elle Põldoja kaitseb enda doktoritööd „Õlaliigese kapsli ülaosa struktuur ja verevarustus“ 25. aprillil kell 15.00 Biomeedikumi auditoorimis 1006.

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus.See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

• õpib täiskoormusega õppes;
• ei viibi akadeemilisel puhkusel;
• tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
• ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
• ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee