Are you the publisher? Claim or contact us about this channel


Embed this content in your HTML

Search

Report adult content:

click to rate:

Account: (login)

More Channels


Channel Catalog


older | 1 | .... | 4 | 5 | (Page 6)

    0 0

    Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

    Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

    Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

    Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

    Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

    Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

    Ülikooli rektoraadiga liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

    Ülikooli nõukogus sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

    Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

    Teema: 

    0 0

    Tartu Ülikooli spetsialistid aitavad koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskusega koolitada meedikuid, politsei, prokuratuuri, naiste tugikeskuste ja lastekaitse töötajaid, kes puutuvad oma töös kokku seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvritega. Nimelt ei pruugi kannatanule esimesena abi osutada mitte politseiuurija, vaid meditsiinitöötaja või patrullpolitseinik, kes puutub temaga kokku esimesena.

    Projektijuhi, TÜ naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektori Kai Pardi sõnul on praktikast näha, kui väga on just meedikutele vaja koolitusi seksuaalvägivalla kahtlusega laste vigastuste hindamise kohta. „Seni on selliseid koolitusi pakutud üksikutel kordadel, kuid teadlikkuse kasvades tuntaks lastevastane seksuaalvägivald paremini ära ja sellise vägivalla kahtlusega lapsed saaksid asjatundlikumat abi,“ lisas Part.

    Projekti käigus korraldatakse kaks seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise koolitust. Esimene koolitus on mõeldud töötajatele, kes võivad puutuda kokku seksuaalvägivalda kogenud lapsega, ja teisel käsitletakse ohvrile vajaliku tundliku juriidilise toe küsimusi.

    Kai Pardi sõnul on selline koolitamine samm edasi ohvrikesksema abisüsteemi poole, sest seksuaalvägivalla ohvrit mõjutab abi otsimisel üleelatud trauma. „Koolitame projekti käigus ka juriste, et neid oleks edaspidi võimalik suunata ohvri juurde. Ideaalis võiksid nad vajaduse korral nõustada kannatanut kogu järgneva süüteomenetluse vältel,“ lisas Part.

    Koolitusprojekti rahastab Justiitsministeerium kuriteoennetuse iga-aastase riikliku toetuse eraldamise kaudu.

    Lisainfo: Kai Part, TÜ naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektor, kai.part [ät] ut.ee

    Teema: 

    0 0

    26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse.

    Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser.

    „Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

    Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

    Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

    „Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

    Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

    Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

    Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

    Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

    Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

    Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf

    Teema: 

    0 0

    Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku ehk Lasiommata megera

    „Tegemist on liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist, selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi, selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

    Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt. „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi, kommenteeris Õunap.

    Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui ka pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

    Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea ehk Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

    Kirju-tumesilmiku leid on kantud eElurikkuse andmebaasi.

    Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, andro.truuverk [ät] ut.ee

    Teema: 

    0 0

    Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

    Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

    Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

    Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

    Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

    Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

    Teema: 

    0 0

    Meditsiiniteaduste valdkonna õppeaasta avaaktus toimub esmaspäeval, 3. septembril kell 11.15 Tartu ülikooli peahoone aulas.

    Aktuse avab meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember. Tervitussõnad ütlevad õppejõudude, esmakursuslaste ja tuutorite esindajad.

    Kõiki Tartu ülikooli uusi tudengeid oodatakse 3. septembril kell 10.00 õppeaasta pidulikule avaaktusele ülikooli aulasse.

     

    Meditsiiniteaduste valdkonna erialade infotunnid:

    Arstiteadus
    3. septembril kell 18.00 Linkbergi auditooriumis aadressil Puusepa 8.

    Hambaarstiteadus
    Info lisandub peagi!

    Proviisoriõpe
    Info lisandub peagi!

    Füsioteraapia
    3. septembril kell 13.00 aadressil Jakobi 5-303

    Kehaline kasvatus ja sport
    3. septembril kell 13.00 aadressil Jakobi 5-203

    Rahvatervishoid (magistriõpe)
    13. septembril kell 9.00 aadressil Ravila 19-4054

    Õendusteadus (magistriõpe)
    10. septembril kell 11.00 Ravila 19-4057


    0 0

    President Kersti Kaljulaid andis professor Toomas Asserile üle rektori ametiraha. Foto: Andres Tennus

    Reedel, 24. augustil toimus Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas alanud tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

    Istungi avas TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel pidasid tervituskõne professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgnes professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

    Tseremoonial tervitasid uut rektorit veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakkus Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

    Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

    Loe president Kersti Kaljulaidi tervituskõnet.

    Loe rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõnet.

    Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

    Mari-Liis Pintson
    pressinõunik
    tel +372 737 5681
    mob +372 5866 8677
    mari-liis.pintson [ät] ut.ee
    www.ut.ee

     


    0 0

    Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

    Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

    Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

    Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

    Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

    Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

    Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

    Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

    Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

    Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

    Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

    Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

    Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

    Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

    Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

    21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

    Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

    Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

    Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

    Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

    Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

    „Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

    Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

    Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

    Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia– [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

    Teema: 

    0 0

    Patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis, kuid selle saamine tähendab teadlase tööle suurt tunnustust. Just sellepärast tasub olla taotlusprotsessi eripäraga kursis. Nii ei ole tarvis ka hiljem tegematajätmisi kahetseda.

    Kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta või mitte, selle analüüs algab koostööst. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea partner tehnoloogiasiirde töötaja. Korrektne asjaajamine on teadlasele garantii, et saadud patent on vettpidav. Samuti toob tulu patenditud leiutise CV-sse lisamine.

    Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseerimise määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti. See aitab ka suurtel välisettevõtetel TÜ teadlasi üles leida, et just neilt teadus- ja arendustööd tellida.

    Loe edasi ajakirja UT kodulehelt https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2825

    Teema: 

    0 0

    Meditsiiniteaduste valdkond alustas uut õppeaastat avaaktusega ülikooli aulas. 2018/19. õppeaastal alustab valdkonnas 463 uut üliõpilast ja 150 residenti.

    Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember tundis heameelt, et kõik valdkonna erialadel planeeritud õppekohad on täidetud: “Vastuvõtt meie erialadele on olnud väga tihe ja saame rõõmu tunda, et õppekohad on täidetud parimate kandidaatidega.”

    Professor Lember kutsus uusi üliõpilasi ülesse oma õpetajaid hindama. “Eeskätt olete nüüdsest peale meie kolleegid. Püüame oma parimal viisil jagada teadmisi ja oskusi ning suunata teie teadmishimu ja otsimisrõõmu, seada teile ülesandeid – täpselt nii nagu meilegi omal ajal seati. Nii arstiõppes kui teistel meie erialadel tuleb hinnata oma õpetajaid, sest eeskätt tänu neile oleme need, kes me praegu oleme. Põlvkondade järjepidevus on hoidnud meie meditsiini, kuulsusrikast Tartu Ülikooli arstiteaduskonda läbi sajandite ja nii jääb olema ka tulevikus,” sõnas Lember

    Valdkonna avakatusel pidas sel aastal aktusekõne kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia professor Riina Kallikorm, kes tõi enda kõnes välja, et meditsiini valimine elukutseks on suur väljakutse: “Arst olla ei ole vaid elukutse vaid peab olema elu kutse, millele ei suudeta vastu olla. Väga hea on kuulda ja näha, et meiega tahavad ühineda kõige helgemad pead, et on muutunud auasjaks Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisse saada.”

    Valdkonna aktusel esmakursuslaste nimel sõna võtnud esimese aasta füsioteraapia eriala üliõpilane Johanna Maria Meister sõnas, et tema ootus algavaks akadeemiliseks aastaks on, et me kaaskodanikena märkaksime ja toetaksime üksteist rohkem. “Me kõik vajame targemate ja kogenenumate toetust, et saaksime julgemalt uutele väljakutsetele vastu minna, uusi kontakte luua ja uusi teadmisi omandada,” rääkis Meister.  

    Bakalaureuse- ja magistriastme integreeritud õppekavadel alustab arstiteaduse erialal 184, arstiteaduse ingliskeelses õppes 24, hambaarstiteaduses 31 ning proviisoriõppes 34 uut üliõpilast. Bakalaureusetasemel alustab nii füsioteraapia kui kehalise kasvatuse ja spordi erialal 45 üliõpilast. Magistriõppes alustab õendusteaduse ja rahvatervishoiu erialadel 15, füsioteraapias 18 ning kehalise kasvatuse ja spordi erialal 21 tudengit. Doktoriõppes on alustajaid 32. Kokku õpib uuel õppeaastal valdkonnas 2110 üliõpilast ja 665 residenti.

    Vaata pilte meditsiiniteaduste valdkonna aktuselt UTTVst.

    Teema: 

    0 0

    Kõik huvilised on oodatud kolmapäeval, 12. septembril kell 12.15 Biomeedikumi Duke'i Ülikooli (USA) teadlase dr Diego Bohorquezi avalikule loengule “Kuidas aju mõistab soolestikus toimuvat?”.

    Diego Bohorquez on üles kasvanud Ecuadoris Amazonases. 2005. aastal alustas ta oma doktorantuuri õpinguid North Carolina State Ülikoolis toitumise erialal. Õpingute ajal mõistis ta, et soolestikul on tugev mõju ajule ja käitumisele. 2010. aastal jätkas ta järeldoktorantuuriga Duke'i Ülikoolis neurogastroenteroloogia valdkonnas ning avastas, et soolestikurakud, mis muidu tajuvad toitu ja mikroobe, suhtlevad ka ajuga. See avastus avas täiesti uue valdkonna soolestiku ja aju omavahelise seose uurimisel.

    Alates 2015. aastast on Bohorquez dotsent Duke'i Ülikooli meditsiini ja neurobioloogia osakonnas. 2018. aastal avaldati nende teadusgrupi töö tulemused ajakirjas “Science”. Nende tulemused näitasid, et soolestikust jõuab info toidu kohta ajju juba millisekunditega. Diego ambitsioon on kasutada soolestiku ja aju omavahelist seost, et ravida käitumishäireid just soolestiku kaudu.

    Loeng toimub Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu) Aleksander Schmidti keskuse auditooriumis 0088. Loeng toimub inglise keeles.

    Vaata dr Diego Bohorquezi TED-i ettekannet YouTube’st.

    Kursuse korraldab Kliinilise meditsiini doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).


    0 0

    Foto: JP Hion Photography

    Tartu Ülikool tõusis farmaatsia- ja farmakoloogiateaduste alal mainekas Shanghai edetabelis Academic Ranking of World Universities esmakordselt viiekümne parima sekka.

    Shanghai Jiao Tongi Ülikool on rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit koostanud alates 2003. aastast. Igal aastal hinnatakse enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad edetabelisse. Kui eelmisel aastal jagasid farmaatsia- ja farmakoloogiateadused seal kõrget 76.–100. kohta, siis sel aastal pälviti lausa 49. koht.

    Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal sõnas, et on oma kolleegide, eriala ja ülikooli üle uhke. „Kuulumine farmaatsia alal viiekümne maailma parima ülikooli hulka on farmaatsia instituudile väga suur üllatus, rõõm ja tunnustus, aga ka au Eestile ja Tartu Ülikoolile,“ ütles ta.

    Raal märkis, et kõrgel edetabelikohal on kolm põhjust: „Oleme väheste inimeste ja vahenditega suutnud korda saata paljutki, sest meie töö efektiivsus väljendatuna ühe inimese kohta on suur. Teeme tihedat rahvusvahelist, aga ka kodumaist ja omavahelist koostööd ning hoolimata farmaatsiateadlaste väga väikesest arvust oleme suutnud heal tasemel kaasa rääkida kõikidel kitsamatel farmaatsia erialadel.“

    Farmatseutilise nanotehnoloogia professori Jyrki Heinämäki sõnul on Eesti farmaatsia tulevik helge. „Vaid tänu farmaatsia instituudi pikaajalisele süstemaatilisele arengule, tulemuslikule koostööle ja ka meie väga tublidele noortele teadlastele oleme jõudnud maailma edetabelis viiekümne parima ülikooli hulka,“ lausus ta.

    Kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda tõdes, et farmakoloogia edu üks alus on Tartu Ülikooli teadlaste pikk traditsioon farmakoloogiaalaste teadusuuringute tegemisel. „Oma osa etendab tõenäoliselt ka see, et Tartu Ülikooli farmakoloogid avaldavad pigem vähem publikatsioone, kuid see-eest heades ja väga heades ajakirjades,“ sõnas Kalda.

    Tartu Ülikooli edetabelikoht jääb sel aastal vahemikku 251–300, samamoodi nagu möödunud aastal. Pingerea esimene on Harvardi Ülikool, teine Stanfordi Ülikool ja kolmas Cambridge’i Ülikool.

    Shanghai edetabelisse võivad pääseda ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Peale selle on hinnatavate sekka võimalik pääseda siis, kui märkimisväärne hulk ülikooli publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

    Pingeridade koostamisel arvestatakse näiteks seda, kui suur on ülikooli töötajatelt vastaval erialal viie aasta jooksul (tänavuse edetabeli korral aastatel 2012–2016) ilmunud publikatsioonide koguarv ja mõjukus. Samuti võetakse arvesse rahvusvahelises koostöös ilmunud publikatsioonide osakaalu ja valdkonna tippajakirjades ilmunud publikatsioonide arvu.

    Lisateave:
    Ain Raal, TÜ farmakognoosia professor, 5386 4749, ain.raal [ät] ut.ee

    Teema: 

    0 0

    Tartu Ülikooli doktorikoolid korraldavad 20. septembril 2018 ühise infopäeva, mille eesmärk on tutvustada doktorantidele rahastamisvõimalusi ja abivahendeid, mis on neile kättesaadavad pärast doktorikraadi omandamist.

    Oodatud on kõikide valdkondade doktorandid ja juhendajad! Infopäev toimub aadressil Jakobi 2–226, Tartu.

    Lisainfo, programmi ja lingi registreerumisele leiab doktorikoolide kodulehelt.

    Ürituse toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) .

    Teema: 

    0 0

    Alates sellest nädalast saab registreerida arstiteaduskonna 386. aastapäeva sündmustele, mis toimuvad 11. ja 12. oktoobril.

    Kõigile huvilistele avatud aastapäevasündmused algavad neljapäeval, 11. oktoobril Biomeedikumis toimuva teaduskonverentsiga, kus valdkonna teadurid, õppejõud, doktorandid ja üliõpilased tutvustavad viimase aasta teadusuuringute tulemusi. See hea võimalus saamaks teada, mis põnevad uurimisteemad meditsiiniteaduste valdkonna teadlastel hetkel fookuses on. Konverentsi avab akadeemilise loenguga “Mikrobioota – inimese vältimatu partner” emeriitprofessor Agu Tamm.

    Reedel, 12. oktoobril toimub Tartu Ülikooli Kliinikumi A. Linkbergi auditooriumis traditsiooniline teemakonverents, mis sel aastal kannab pealkirja „Tervisevaldkonna teaduse ja innovatsiooni strateegia hetkeseis ja tulevik”, võttes fookusesse arstiteaduse puuduliku rahastamise küsimuse. 12. oktoobri õhtul toimuval dekaani vastuvõtul ja galaõhtusöögil antakse kätte Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medalid, tunnustatakse teaduskonverentsi parimaid, antakse üle stipendiumid ning allkirjastatakse Apotheka farmaatsiaõppe- ja teaduse arendusfondi statuut. Lõputunnistused saavad kätte möödunud õppeaasta suvel lõpetanud arst-residendid.

    Registreerumislingi ja täpsema arstiteaduskonna aastapäeva programmi leiab meditsiiniteaduste valdkonna kodulehelt.


older | 1 | .... | 4 | 5 | (Page 6)