Tänavusel apteekrite päeval kirjutavad Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal ja sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer apteekritest kui eesliinitöötajates ning pööravad tähelepanu sellele, kui vähe on neid nende pandeemia-aegse töö eest tunnustatud.
Apteek on kõige kättesaadavam esmatasandi tervishoiuasutus, kus on võimalik saada tõenduspõhist teavet haiguste ennetamiseks, tervise edendamiseks, sagedasemate haiguste sümptomite hindamiseks ja käsimüügiravimite kasutamiseks. Täiendavat nõustamist retseptiravimite nõuetekohaseks kasutamiseks ja ravijärgimuse toetamiseks on samuti kohane küsida just apteekrilt.
Hulgihaigestumuse ja hulgiravimikasutamisega patsientidele arendatakse praegu välja lisateenust, mille käigus apteeker hindab, kas patsient kasutab oma ravimeid ettenähtud korras ning kas tal on esinenud sellega seoses mingisuguseid probleeme. Seega on apteeker tõhus abimees patsientide tervisekäitumise suunamisel ning ravimite ohutu ja efektiivse kasutamise toetamisel.
Selle kõige juures elab Eesti apteeker viiepallisüsteemis hindele kolm. Apteeker, eriti proviisor on praegu tervishoiutöötajana alakasutatud, igapäevatöö tegijana ülekoormatud ja kõige selle juures alatasustatud. Samal ajal on ta ülikooliharidusega spetsialist, kellel on unikaalne ravimpreparaate hõlmav pädevus, vastutusrikas töö esmatasandi tervishoius ning takkapihta möödapääsmatus seista silmitsi psühholoogiliselt väga raske ametiga.
Patsiendi tänu
COVID-19 pandeemia muutis reaalseks hea apteegitava ühe punkti, kus on välja toodud apteekrite kohustus pakkuda ravimabi ka kriisiolukorras. Selles olukorras sai selgemaks apteekrite võimekus patsiente igakülgselt, ka psühholoogilises mõttes aidata.
Tänulike patsientide tagasiside oli see, mis aitas paljudel apteekritel vastu pidada. Tänulikkust avaldati, kui apteeker leidis lahenduse puuduva ravimi saamiseks, andis juhendeid enesekaitsevahendite kasutamiseks või kui ta jagas soovitusi desinfitseerimisvahendite kohta. Apteekri jaoks on patsiendi silmadest tulev tänu üks suurimaid kiituseid tehtud töö eest.
Surve tööl ja kodus
Apteekrite tegutsemine pandeemia tingimustes saab meie poolt hindeks viis pluss. Jäämata ootama algselt „ülaltpoolt“ saabuma pidanud abi, tuldi ise uudse olukorraga kiirelt ja adekvaatselt toime, võttes kasutusele vajalikud ennast ja teisi kaitsvad abinõud. Muu hulgas tuli neil üle vaadata töögraafikud ja vajadusel koju karantiini jääda, mis pani veel suurema löögi alla niigi vähesed ja seni veel terved töökaaslased.
Olles ise ka apteekrite lähedaste ringis, võime öelda, et ega kodustelgi kerge olnud – üsna miiniväljal kõndija tunne oli, sest iial ei tea, kas ja millal „tööd koju kaasa tuuakse“. Õnneks plahvatus jäi tulemata, aga koroonatesti sai tegemas käidud küll.
Reaalsuskontroll
Koroonalaine mõjutas suuresti ka tulevasi apteekreid. Üliõpilased tajusid senisest selgemalt apteekritöö tegelikku vastutust ning sellega seotud riske, et proviisor kuulubki ekstreemses olukorras eesliinitöötajate hulka. Lõpukursuse tudengid mõistsid apteegipraktika raames arvatavasti senisest selgemalt, et õpingute aeg on peatselt läbi ning algamas on päriselu oma reaalsete riskide ja eneseületamistega, hirmudegagi. Nooremad õppisid vastukaaluks mahukale ja üsna pikalt kestnud distantsõppele hindama traditsioonilist akadeemilist kontakti oma õppejõudude ja kursusekaaslastega.
E-hüpe
Ei saa mööda ka e-lahendustest. COVID-19 pandeemia õpetas meid kasutama e-teenuseid – nii proviisoriõppes kui ka apteekides. Kui see valdkond arenes varem omas rütmis, siis tänu piirangutele tehti kiire ja laialdane hüpe edasi. Mida see endaga kaasa toob? Eks seda, et erinevad digilahendused saavad tervishoiu, sh farmaatsia pärisosaks ning neid tuleb kasutada seal, kus võimalik, et pakutava teenuse kvaliteet oleks ühtlane ning patsiendi ohutu ja tõhus ravimite kasutamine tagatud.
Samas joonistus kevadisel kriisiajal selgelt välja ka inimliku kontakti vajadus, mida siiani veel ükski masin asendada ei suuda. Kombineerides tõenduspõhiseid teadmisi ja patsiendikeskset suhtlemist saame abivajajaid aidata ja see ongi apteekri tulemusliku töö alus.
Ausammas apteekritele
Pandeemia tingimustes said väga paljud ametigrupid suurt tähelepanu kui eesliinitöötajad. Kahjuks ei mäleta me sellest ajast vähimatki ühiskonna tänu ja tunnustust ekstreemses olukorras tegutsenud apteekrite suunal. Küll ja korduvalt meenutati hea sõnaga meedikuid ning toidupoodide kassapidajaid, aga apteekreid millegipärast mitte.
Ometi on nad oma professionaalse tegevusega püstitanud iseendale ja oma erialale virtuaalse ausamba. Meie unistuseks on näha seda ausammast kunagi ka materiaalsel kujul, sest apteekrid väärivad seda.
Täna, rahvusvahelisel apteekrite päeval püstitaksime vaimusilmas apteekrite ausamba Tartusse Raekoja platsi, kunagise farmaatsia instituudi hoone ette aadressiga Raekoja plats 6. Seda enam, et sama koha pealt tegutses hiljemalt aastast 1430 apteek, mis koos Tallinna Raeapteegiga olid regiooni vanimaid, tehes hädalistele uksed lahti ammu enne seda kui esimesed apteegid alustasid tegevust Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Leedus ja Venemaal.
Apteegi külastamisest
Praegu on kõik inimesed apteeki oodatud oma tavapärases elurütmis. Kui aga peaks taas korduma kevadine kriisiolukord, siis tasub apteekrite töö lihtsustamiseks meeles pidada lihtsaid tõdesid: külastage apteeki ainult vajadusel või siis, kui korraga ostetakse välja mitu ravimit; ära tule apteeki kogu perega, eriti veel, kui pereliikmete hulgas on eakaid; apteekrilt apteegi müügisaalis teavet küsides mõtle läbi, mille kohta ja millist infot soovid, siis toimub nõustamine kiirelt ja tulemuslikult. Samuti järgi apteeki sisenemisel apteegi kehtestatud reegleid – näiteks sisenemine ühe kaupa.