Eesti apteekide ja apteekrite tegevuse anlüüsist kriisiolukorras COVID-19 pandeemia näitel selgus, et apteekide töö kujunes esmatasandi tervishoius oluliseks teenuse osutajaks ning riiklikult kehtestatud piiranguid ravimite väljakirjutamisele ja väljastamisele olid asjakohased.
Benu apteegi ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi koostöös annab Benu igal aastal vastava uurimistööde olemasolul välja sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonnas teostatud uurimistöö stipendiumi. Tänavu esitasid konkursile oma uurimustööd Hedvig Rass "Eesti apteekide ja apteekrite tegevus kriisiolukorras COVID-19 pandeemia näitel" ja Maksim Kašura "Eakate apteegikülastajate ravimite kasutamise analüüs fookusega valuravil".
Pandeemia mõju apteekide tegevusele
Rassi uurimistöö eesmärk oli analüüsida COVID-19 pandeemia mõju apteekide tegevusele, võrrelda apteekrite teadmisi ja oskusi ning võimekust kvaliteetse apteegiteenuse osutamisel tava- ja kriisiolukorras, koondada üldised (p)arendusettepanekud apteegisektorile eriolukorras tegutsemiseks tulevikus.
Uurimistöö käigus viidi kvalitatiivsed poolstruktureeritud intervjuud läbi veebipõhiselt kümne Eesti riigiasutuse ja farmaatsiaettevõtte esindaja ning 24 apteekriga eri tüüpi ja Eesti eri piirkondades asuvatest apteekidest.
Töö autor, Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Hedvig Rass tõi olulisemate uurimistöö tulemustena välja, et patsientide ja apteekrite ohutuse tagamiseks korraldati apteekide töö COVID-19 pandeemia alguses kiiresti ümber ning enamus apteeke jäid avatuks tavapärases mahus, kujunedes nii esmatasandi tervishoius oluliseks teenuse osutajaks.
"Riiklikult kehtestatud piiranguid ravimite väljakirjutamisele ja väljastamisele peeti asjakohasteks. Vastajate arvates suudeti antud tingimustes tagada kvaliteetne apteegiteenus, kuigi täheldati nõustamise sisu ja kestuse muutuseid. Apteekrite hinnangul täideti professionaalselt oma erialast rolli, mistõttu sooviti olla ühiskonnas enam märgatud. Kriitilises olukorras toetasid apteekrid teineteist ning võimaldati vajadusel igapäevasest tööst eemale jääda," selgitas Rass.
Uurimistöös välja toodud olulisemateks õppetundideks kriisiolukorras peeti kriitilise koguse isikukaitsevahendite varu tagamist, kommunikatsiooniradade läbi mõtlemist nii apteekide kui ka farmaatsia- ja riiklike institutsioonide tasandil ning selgete juhiste koostamist tulevas olukordades süsteemsema ja kiirema tegutsemise jaoks.
Vananemisega seotud probleemide lahendamine
Teise stipendiumi pälvinud töö uurimisobjekt oli ajendatud faktist, et maailma elanikkond vananeb ning tekib vajadus uurida ja lahendada vananemisega seotud probleeme, mis tagaks eakatele võimalikult kõrge elukvaliteedi. Üks sagedastest probleemidest on raviskeemides PIM-ide esinemine, mis võivad põhjustavad ohtlikuid koos- ja kõrvaltoimeid. Paljudel eakatel esinevad valu sündroomid, mille raviks kasutatakse erinevaid toimeaineid ning mõned nendest toimeainetest on potentsiaalselt sobimatud (PIM-id). Eakate valu raviga seotud olukorra uurimiseks viidi läbi küsitlused erinevate Eesti piirkondade apteekides 65-aasta ja vanemate apteegikülastajate seas. Uurimistöö tulemusena saab ülevaate valuga seotud PIM-idest Eesti eakate raviskeemides.
Uurimistööde hindamisel lähtusid komisjoni liikmed uurimistööde valdkondlikust sobivusest, valitud uurimisteema olulisusest, töö kvaliteedist ja originaalsusest ning üliõpilaste panusest töö valmimisel. Eesti Akadeemiline Farmaatsia Seltsi ja BENU Apteek on sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde rahastamiseks mõeldud stipendiume välja andnud juba viiel õppeaastal. Stipendiumifondi osapooled soovivad näidata, et tõhusam koostöö ülikooli ja erasektori vahel toob rohkem noori farmaatsiat õppima.