Kes meist ei oleks joonud mõnd ravimteed või maitsestanud oma toitu maitsetaimedega – see tegevus on enamiku inimeste jaoks argirutiin. Oled sa aga mõelnud, millised raviomadused on maitsetaimedel, mida sa tarbid? Sinu jaoks on kindlasti tuttavad nii sibul, sigur, lavendel, rosmariin kui ka sinep, aga kas sa tead, milles peitub nende tervistav võlujõud? Professor Ain Raal avas maitsetaimedemaailma Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.
SIBUL
Kui tänapäeval on sibul pea igas köögis au sees ning poest ja põllult kõigile kättesaadav, siis vanas Egiptuses oli see pühendatud jumal Isisele ja lihtrahval oli seda keelatud süüa. Ka pidustustel ei tohtinud sibulat tarbida, sest see ajas ju nutma ja võis rõõmsa sündmuse ära rikkuda.
Eestiski käib üks tuntumaid mõistatusi – „seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline” – sibula kohta. Siiruviirulisus võib kaudselt tähendada sibula paljusid raviomadusi.
Sibul on oivaline toidu- ja maitsetaim ning suurem osa selle rahvapärastest raviomadustest on seotud välipidise kasutamisega. Euroopa Ravimiameti eksperdid peavad traditsiooniliseks ja teaduslikult põhjendatud ravivahendiks värskest sibulast tehtud vedelekstrakte. Näiteks sojaõliga saadud sibula vedelekstrakti soovitatakse ülemiste hingamisteede kerge või keskmise raskusega bakteriaalsete infektsioonide ja heinapalaviku ennetamiseks või leevendamiseks.
Tuginedes sibula traditsioonilisele kasutamisele, mõningatele teadusuuringutele ja koostise sarnasusele küüslauguga, võiks arvata, et tõenäoliselt on õigustatud ka sibula tarvitamine vere kolesteroolisisalduse alandamiseks, sellega seotud ateroskleroosi ennetamiseks ja külmetushaiguste sümptomite leevendamiseks.
Rahvapärane pikantne salm „Söö sibulat ja kala, siis tõuseb nagu tala!” sisaldab päris head riimi, kuid mitte samavõrd tõde. Teatud võimalik seos seksuaalse võimekusega on siiski olemas: mitu uuringut on näidanud, et värskelt valmistatud sibulamahl mõjutas isastel rottidel märkimisväärselt spermatosoidide arvu, nende elujõulisuse protsenti ja liikuvust. Uuringutest selgus, et neli grammi värskelt valmistatud sibulamahla kehakaalu iga kilogrammi kohta on tõhus sperma kvaliteedinäitajate parandaja. Samuti suurendas värske sibulamahl rottidel meessuguhormoonide teket. Kuidas see aga meestele mõjub, pole teada, nagu ka sibula mõju erektsioonile.
RETSEPT
Külmetushaiguste korral võta üks supilusikas peenestatud sibulat ja vala sinna peale üks klaas 70% piiritust. Jäta see kolmeks ööpäevaks seisma. Seejärel kurna vedelik ja võta pisike pits (10 ml) kolm korda päevas. Kui tõmmis tundub kange, võid seda veega lahjendada.
SIGUR
Siguri kõige tuntum saadus on sigurikohv, mida valmistatakse taime kuivatatud juurest, aga sellest toodetakse ka suhkrut ja aetakse piiritust. Taim ise on oma koostise ja võimaliku toime poolest põnev, aga kliinilisi uuringuid sellega paraku veel tehtud ei ole.
Rahvameditsiinis on sigur olnud kasutusel rahustina ja ka liigse vee väljaajajana. Ta on igasuguste kõhuhädade – kõhulahtisuse ja -valu, liigse sapierituse ja maksahaiguste – leevendaja. Siguriõisi on naised söönud liigse verejooksu korral. Sigurist on loodetud abi ka vananemise vastu, aga siiani pole maailmas ühtegi igavesti noort, kes seda tõestaks.
Ka Euroopa Ravimiamet kinnitab, et sigurijuur on abiks just kõhuhädade puhul. Seda võib tarvitada kergete seedehäiretega seotud sümptomite leevendamiseks (täiskõhutunne, kõhupuhitus ja aeglane seedimine) ning ajutise isutuse korral.
Huvitav on ka siguriürdi etanoolse ekstraktiga tehtud katse rottidel. Pärast 14-päevast ekstrakti manustamist vähenes glükoosisisaldus veres 20%, samuti kahanes triglütseriidide ja kolesterooli kogus, kuid insuliini tekkes muutusi ei täheldatud. Need tulemused viitavad siguri võimalikule suhkurtõvevastasele ja ateroskleroosi ennetavale mõjule. Uuringutega ollakse siiski alles alguses.
RETSEPT
Kergete seedehäiretega seotud sümptomite leevendamiseks ja ajutise isutuse korral võta üks teelusikas peenestatud sigurijuurt ning vala see üle ühe klaasi veega. Keeda seda vaiksel tulel kümme minutit ja lase 15 minutit jahtuda, seejärel kurna ning joo üks klaas kord päevas.
LAVENDEL
Kui mõtled lavendlile, tuleb sul ilmselt silme ette ilus sinakaslilla värv ja ninna intensiivne lõhn. Vahemere maades, kust lavendel pärit, seda just ilu- ja lõhnataimena kasvatataksegi.
Ka Eestisse on lavendel jõudnud just mõisates ja linnarahva hulgas kasutatud seepide ja lõhnavete kaudu. Esmalt pruugiti seda pesu värskendajana ja koide peletajana. Lavendel ei meeldi ka sääskedele ja puukidele, nii et looduses on see tõhus abimees.
Lavendlit on peetud sugutungi suurendavaks taimeks ja see on olnud kasutusel rahustina. Samuti on sellest olnud kasu hüsteeria, kurgukäheduse, hamba-, pea- ja liigesevalu peletamisel ning igasuguste krampide ja valuhoogude võitmisel. Põhjamaades usuti, et lavendel kaitseb ka kurja silma eest.
Euroopa Ravimiamet tunnustab traditsiooniliselt kasutatava vahendina lavendliõite peenestamata ja peenestatud droogi ning lavendlitinktuuri, mis on abiks vaimse stressi ja kurnatuse kergete sümptomite leevendamiseks ja une soodustamiseks.
Lavendli mõju kesknärvisüsteemile on leidnud tõestamist mitme kliinilise uuringuga. Nii on näiteks põhjendatud ka selle taime kasutamine närvilisusest tulenevate seedehäirete, maoärrituse ning kõhugaaside korral. Välispidi toimib lavendel mitmesuguste haavade paranemise kiirendajana ning putukapistete leevendajana. Aroomiteraapias kasutatakse lavendliõli eeltoodust laialdasemate näidustuste puhul, kuid seal on ka toimemehhanismid sootuks laiemad, hõlmates muu hulgas meeleorganite ja emotsioonide tasandit. Kümmekond tilka lavendliõli sobib lisada ka leiliviskamisveele.
RETSEPT
Kurnatuse ja stressi vastu ning une soodustamiseks valmista endale üks tõmmis. Selleks vala 1–2 grammile peenestatud või peenestamata droogile 150 ml keevat vett. Lase soovitatavalt kümme minutit tõmmata, kurna ja joo tõmmist kolm korda päevas.
ROSMARIIN
Alkeemikute nõiaköökides usuti rosmariinil olevat kõikeraviv toime. Arvati, et see parandab mälu ning ravib langetõbe, peavalu ja vaimuhaigust, sest aromaatsed õlid pidavat mõjuma eeterkehale. Praegu kasutatakse rosmariini näiteks söögiisu suurendamiseks, kõhugaasidest vabanemiseks, spasmide vähendamiseks, kuseerituse parandamiseks, migreeni leevendamiseks ja nahahaiguste raviks.
Rosmariini on suhteliselt palju uuritud nii katseloomadel kui ka rakukultuurides ning on leitud, et sellel on põletikuvastane, antioksüdantne, neuroprotektiivne, depressioonivastane, hüsteeriavastane, valuvaigistav, mälu parandav ja vaimset väsimust vähendav toime.
Euroopa Ravimiamet tunnustab hariliku rosmariini kasutamist peenestamata või peenestatud lehtedena, ekstraktina või värske droogi mahlana. Droog on ette nähtud seespidi tarvitatava vesitõmmisena ja nahapealseks manustamiseks, ekstraktidest valmistatakse vedelaid või pooltahkeid preparaate seespidiseks kasutamiseks või nahale määrimiseks.
Droog ja selle eeterlik õli parandavad välispidi kasutatuna paikset verevarustust, lehtede alkoholtõmmis aitab raskesti paranevate haavade ja külmetushaiguste korral ning põletikuvastase ja sapinõristust soodustava vahendina.
RETSEPT
Põletiku ravimiseks, sapinõristuse soodustamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks valmista endale tõmmis, mille saamiseks vala ühele teelusikale peenestatud lehtedele peale üks klaas kuuma vett. Lase tõmmisel kümme minutit jahtuda ja kurna see. Joo üks klaas kolm korda päevas või kasuta välispidi.
SINEP
Sinep kui maitseaine ehk lauasinep on ilmselt iga õige eestlase külmkapis – kui mitte iga päev, siis jõulude ajal kindlasti. Lauasinepit saadakse sinepiseemnete pressimisjäägist pärast sinepiõli eraldamist. Jäägile lisatakse maitse järgi vett, äädikat, suhkrut, maitseaineid ja vahel ka jahu. Eesti ja Vene maitseainetööstuses on kasutusel Sarepta sinep, mis on kibedama maitsega, mujal tarvitatakse mahedama maitsega valget sinepit. Eesti vanim sinepimark on Põltsamaa sinep, mida toodetakse juba 1960. aastatest. Valge sinepi lehtedest tehakse ka salatit ja suppe.
Ravimtaimena on sinep aga kasutusel olnud palju kauem, eelkõige apteegist ostetava sinepipulbri kujul. Rahvameditsiinis on sinep olnud eelkõige vereringe elavdaja. Sinepi ja selle plaastrite toime on paikselt ärritav ja valu vähendav, mille tulemusel paraneb nii naha paikne kui ka sellele kehapiirkonnale vastava seljaaju segmendi närvidega seotud siseorgani verevarustus.
Sinepiplaastreid ja -mähiseid kasutatakse välispidi peamiselt köha, bronhiidi, kopsupõletiku ja liigesepõletiku korral. Mähiseid tehakse tavaliselt neljast teelusikatäiest valge sinepi pulbrist, mis segatakse vähese koguse sooja veega ja mida hoitakse haigel kehapiirkonnal 10–15 minutit, lastel 5–10 minutit. Olgu aga öeldud, et sinepipulbrimähiste toime on aeglasem ja ebakindlam kui plaastritel.
Vannide tegemiseks lisa kogu keha vanniveele (35–40 °C) üks või kaks supilusikatäit sinepipulbrit. Selline vann ergutab hingamis- ja südametegevust, seepärast hoia meeles, et rindkere peaks südame kohalt vanniveest välja jääma.
Sinepilisandiga jalavannid on rahvalik vahend madala vererõhu korral ja leevendavat peavalu. Eeterlik sinepiõli on bakterivastase toimega ja soodustab limaskesti ärritava toime tõttu seedimist.
Seespidi tarvitatuna soodustab sinepipulber maomahla eritust ja suurendab seeläbi söögiisu.
RETSEPT
Kasta apteegist soetatud sinepiplaaster korraks kehasooja vette ning aseta see vastavalt vajadusele kas rinnale, seljale või mujale köha, bronhiidi, kopsupõletiku, liigesepõletiku või reuma toetavaks raviks. Eemalda plaaster nahalt viie minuti pärast, kui nahk on punetama hakanud, kuid ei ole veel tekitanud kõrvetustunnet. Ära jäta plaastrit nahale kauemaks kui 15–30 minutit.